Kogu laenuandmine saab ranged raamid
Vahetult enne valimisi vastu võetud krediidiandjate ja -vahendajate seadus ei hõlma mitte üksnes kiirlaenufirmasid, nagu on üldsusele seni mulje jäänud, vaid finantsinspektsiooni järelevalve alla lähevad kõik laenu ja liisingu ning järelmaksuga tegelevad ettevõtted. Erandiks on vaid madala intressi ja väikese kliendibaasiga (alla 3000 kliendi) hoiulaenuühistud ning pankade kontserni kuluvad liisingufirmad, kelle tegevust kontrollis inspektsioon juba varemgi.
«Seadus ei erista, mis liiki tarbijakrediit konkreetselt on. Põhimõtteliselt on hõlmatud kõik tarbijatele suunatud laenuliigid,» ütles finantsinspektsiooni juhatuse liige Andre Nõmm.Tarbijakrediit on lai mõiste. Selle alla kuuluvad autoliising, krediitkaardid, hüpoteeklaenud, aga ka agressiivsed kiirlaenud.Järgmise aasta 21. märtsiks peavad kõik selles valdkonnas tegutseda soovivad ettevõtted taotlema finantsinspektsioonilt tegevusloa. Taotlus tuleb esitleda pool aastat varem ehk hiljemalt tänavu sügise alguseks. Inspektsiooni hinnangul võiks tegevusloa taotlejate arv ulatuda sadakonnani.Elektroonika- või muud poed, kelle kaudu saab kaupa järelmaksuga osta, ei pea samuti ennast finantsinspektsioonis registreerima, juhul kui pood ise ei anna laenu oma arvelt, vaid laenuandja on keegi teine ning pood vaid vahendab. Juhul kui pood annab laenu ise, peab finantsinspektsioonist loa saama ka kauplus. Enamikul juhtudel ei anna järelmaksu siiski mitte kauplus ise, vaid mõni muu ettevõte.
Näiteks Eesti Telekom annab laenu ostudeks Elioni ja EMT poodidest. Ettevõte kinnitas Postimehele, et järelmaksu pakkumist kavatsetakse jätkata ning ollakse valmis tegevusloa hankimiseks vajalike töökorralduslike muutuste tegemiseks.
Olulisim maksevõime kontroll
Uue seaduse vastuvõtmisega muutus kogu finantsjärelevalve paradigma. Kui seni kuulusid finantsinspektsiooni järelevalve alla ning pidid tegevuseks loa hankima need ettevõtted, kes võtsid elanikelt ja ettevõtetelt raha hoiustele, andsid investeerimispankadele või -fondidele raha investeerimiseks või kindlustusseltsidele ootamatuste eest kaitseks, siis alates järgmise aasta 21. märtsist lähevad nende järelevalve alla kõik, kes tegelevad laenuandmisega.
«See on ka meie jaoks põhimõtteline muudatus. Seni oli panganduses meie jaoks põhiline funktsioon kapitalivaade ehk meil tegutsevad pangad, kes kaasavad hoiuseid. Meie peame hea seisma selle eest, et nad oleksid piisavalt kapitaliseeritud ja suudaksid inimesele hoiuse tagasi maksta, kui inimene nõude esitab. Sama käib ka kindlustusseltsi kohta: sa teed täna lepingu ja kui tulevikus on kahjukindlustusjuhtum, peab kindlustusandja olema võimeline hüvitise välja maksma,» selgitas Nõmm.
Krediidiandjate puhul on järelevalve põhimõtteliselt teist laadi. Kapitalijärelevalvega on sel seos väga väike – peaaegu et olematu. See on puhtalt teenuse järelevalve, puudutades otseselt teenuse pakkumist kliendile.
«Enne oli meie järelevalve all vaid pankade laenutegevus, ja seda sellepärast, et nad kaasavad hoiuseid, mitte sellepärast, et nad annavad laenu,» toonitas Nõmm.
Nõmme sõnul läheb järelevalve teravik maksevõime analüüside protseduuride hindamisele. See tähendab, et need toimiksid ja et laenuandjal oleks laenusaaja maksevõime hindamiseks piisavalt teavet. Laenu peaks saama vaid need, kes on maksevõimelised.
«Laenuandmine ei saa käia nii lihtsalt, et tuleb taotlus ja väljastad laenu sõltumata sellest, kas hindad maksevõimet või ei hinda. Püüame hinnata, millistes segmentides on need riskid suuremad,» toonitas Nõmm. «Hakkame koguma turult aruandeid, et aru saada, kus on probleemistik suurem. Aruandlus hõlmab muuhulgas viivises olevaid laenusid, mis võimaldab meil hinnata, millises turusegmendis või ka millise turuosalise tegevuses on riskid suuremad,» lisas ta.
Aruandlust hakatakse esitama igakuiselt.
Äri võib minna mustemaks
Eelmise aasta suvel tegevust alustanud hüpoteeklaene ja järelmaksu pakkuva Finora Capitali juht Andrus Alber sõnas, et uus regulatsioon on küll tervitatav, aga samas on tema arvates küsitav, kas peab kehtestama nii ranged reeglid, mis on sarnased pankadele kehtestatud reeglitega.
«Nii meie ettevõte kui ka mõned teised, keda ma tean, et nad kiirlaene ei anna ja neil on mõned töötajad, peavad hakkama kehtestama väga detailseid sisekorraeeskirju, palkama endale teenuseosutajaks siseaudiitori jne. Kulubaas läheb tarbijakrediidivaldkonnas tegutseda soovivatele väikeettevõtetele märgatavalt suuremaks,» selgitas Alber.
«Samas tundub mulle, et oodatakse teenuse odavnemist, aga riik eeldab selgelt kulude kasvu. Võib-olla oleks võinud alustada sellest, et oluliselt jõulisemalt ja rangemalt nõuda seniste seaduste ja reeglite täitmist, olgu selleks kasvõi aastaaruannete tähtaegne esitamine,» lisas ta.
Alberi sõnul seisab neil ees analüüs, kas nõutavate funktsioonide täitmiseks tuleb leida lepingupartnerid või tuleb inimese juurde palgata. Finantsinspektsioon ise võtab tööle juurde neli inimest.
Seadus puudutab ka inimeselt inimesele antavate laenude vahendajad. Tuntuim seda tüüpi laenuvahendaja Bondora on finantsinspektsiooniga aktiivselt suhelnud juba ammu enne seaduse päevakorda tõusmist. Samas tuleb lisada, et ehkki Bondora läheb finantsinspektsiooni järelevalve alla, ei lähe järelevalve alla need, kes Bondora kaudu laenu annavad, st investorid, ehkki teoorias peaksid.
Eelseisva aasta jooksul võib oodata kiirlaenufirmade agressiivsuse kasvamist. Ka on oht, et osa turuosalistest ignoreerib seadust, on valmis võtma riski ja käima kohtus, aga võtavad turult niikaua mis võtta annab.
«Vahepeal võib minna kogu äri mustemaks ning alates järgmise aasta 21. märtsist pole finantsinspektsioonil jõudu luba mitte taotlenud kontoreid kinni panna,» ütles üks anonüümsust palunud turuosaline.
Tõnis Oja
